Benjamin (Ben) Drui sündis 31.07.1924 Tartus. Õppis Tartu juudikoolis. Sõja puhkedes evakueerus koos perekonnaga N. Liidu tagalasse, kus ta 18 aastaselt mobiliseeriti ja saadeti tankistina rindele.
1953.a. lõpetas Moskvas Lunatśarski nim. Teatrikunsti Instituudi Eesti Stuudio ja suunati tööle Tallinna RA Draamateatrisse näitleja ja näitejuhina.
1967.a. täiendas end Leningradi Satiiri- ja Komöödiateatri juures.
Tema käe all valmis Draamateatris üle 15 lavastuse. Nende hulgas A. Dumas „Kolm musketäri“, M. Gorki „Viimased“, B. Kaburi „Rops“, A. Kitzbergi „Tuulte pöörises“, A. Liivese „Monolisk“ jt. Samuti oli ta tegev mitme isetegevuse vabariikliku lõppkontserdi ja Laste ning Noorsoo Laulupeo sõpruskontserdi lavastamisega.
1970. aastate alguses tegutses Tallinnas juudi näitering, millest võttis osa palju aktiivseid ja andekaid inimesi.
Ben Drui juhtimisel tõid nad lavale E. Coodrichi dramatiseeringu „Anne Franki päevik“, mis pälvis laiemat tähelepanu originaalsuse ja väga heade osatäitmistega.
1971. a. asus ta tööle Eesti Televisiooni, kus tõi ekraanile rea telelavastusi („Koidikud on siin vaiksed“, „Suveöö armastus“, „Öine lugu“ jt.) ja kolm telefilmi („Aeg maha“ koos T. Kasega).
Ben Drui suri parimas loomeeas 1975.a.